Korterite ja ridaelamubokside gaasikütte- ja sooja tarbevee süsteem lahendatakse tavaliselt gaasikatla või tarbevee soojendamiseks mõeldud gaasiveesoojendiga, mis valmistab sooja tarbevett läbivoolumeetodil. Need seadmed on kompaktsed ja soodsad. Tarbevee kasutamise mugavus ei ole küll nii kõrge kui boileriga süsteemidel, kuid samas võite sooja dušši nautida soovi korral ka mitu tundi järjest. On olemas ka väiksemate boileritega süsteemid, mis tagavad stabiilse tarbeveetemperatuuri mitut kraani korraga avades.

Gaasikatla abil on võimalik soojaga varustada nii radiaator-, põranda- kui ka õhkküttesüsteeme. Süsteemis on soojuskandjaks vesi või külmumisohu korral (ventilatsiooniküte) ka vesiglükooli lahus.

Küttesüsteemi tööd on võimalik juhtida täisautomaatselt nii sise- kui välistemperatuuri järgi ning sel on olemas ka moodne automaatika, mis võimaldab süsteemi tööd arvuti või nutiseadme vahendusel juhtida ja kontrollida ka kodust eemal olles.

Eramute gaasikütte- ja sooja tarbevee süsteem lahendatakse tavaliselt gaasikatlaga ning eraldiseisva või seadmesse integreeritud tarbeveeboileriga. Tarbeveeboiler valitakse vastavalt vanni suurusele ja potentsiaalsele üheaegsustegurile, kuid enamasti on boileri suuruseks 160-200 liitrit.

Gaasikatla abil on võimalik soojaga varustada nii radiaator-, põranda- kui ka õhkküttesüsteeme. Süsteemis on soojuskandjaks vesi või külmumisohu korral (ventilatsiooniküte) ka vesiglükooli lahus.

Küttesüsteemi tööd on võimalik juhtida täisautomaatselt nii sise- kui välistemperatuuri järgi ning sel on olemas ka moodne automaatika, mis võimaldab süsteemi tööd arvuti või nutiseadme vahendusel juhtida ja kontrollida ka kodust eemal olles.

Gaasiküttesüsteemi on võimalik kombineerida nii soojuspumba, päikesekütte ja miks ka mitte tahkeküttekatla või küttekaminaga.

Korterelamute gaasikütte- ja sooja tarbevee süsteem lahendatakse tavaliselt gaasikatelde kaskaadiga, see tähendab, et ühte süsteemi paigaldatakse mitu katelt, mis tagab suurema töökindluse. Sooja tarbevee vajadused rahuldatakse eraldiseisva tarbeveeboileriga, mis valitakse vastavalt korterite arvule ja nende suurusele.

Gaasikatla abil on võimalik soojaga varustada nii radiaator-, põranda- kui ka õhkküttesüsteeme. Süsteemis on soojuskandjaks vesi või külmumisohu korral (ventilatsiooniküte) ka vesiglükooli lahus.

Küttesüsteemi tööd on võimalik juhtida täisautomaatselt nii sise- kui välistemperatuuri järgi ning sel on olemas ka moodne automaatika, mis võimaldab süsteemi tööd arvuti või nutiseadme vahendusel juhtida ja kontrollida ka katlaruumist eemal olles.

Gaasiküttesüsteemi on võimalik kombineerida nii soojuspumba kui päikeseküttega.

Pakume klientidele Junkersi ja Buderuse kütteseadmeid: gaasikatlaid, boilereid, soojuspumpasid ning Soomes valmistatud Rica päikesekollektoreid.

Põhiliselt kasutame suurte pindade kütteks gaasiküttel soojaõhupuhureid ehk rahvakeeli gaasipuhureid, kuid pakume ka traditsioonilisi süsteeme, kus katlamajas kuumaks köetav vesi viib soojuse kohale põranda-, radiaator-, vesi-õhkküttekalorifeeride või teiste süsteemide abil.

Kui tehnohoonesse on võimalik paigaldada gaasiküte, oleme kontoriosa küttesüsteem tavaliselt lahendanud väikegaasikatlamajaga ning lao- ja tootmispinnale paigaldanud gaasipuhurid või -kiirgurid. Üldiselt ongi reegliks, et kui soovitakse kogu hoones tagada ühtlast temperatuuri, kasutakse puhurtüüpi soojendusseadmeid, kui aga hoonet on vaja kütta üksikute sektorite või töökohtade kaupa, kasutatakse soojendamiseks kiirgureid.

Täpsemat teavet meie süsteemide kohta leiate jaotuses Tööstushoonete küte.

Gaasipuhurid on õige paigalduse ja korraliku hoolduse korral täiesti ohutud, puhurid on varustatud ohutusautomaatikaga nii temperatuuri kui ka suitsugaaside väljapuhke ahelas. Gaasipuhur töötab tavaliselt ruumiõhust sõltumatult ehk et põlemiseks vajalik õhk võetakse väljast ja ka põlemisjäägid suunatakse ruumist välja. Gaasipuhureid paigaldatakse nii lakke (vertikaalmudel) kui ka seinale (horisontaalmudel), samuti on olemas gaasiküttega õhkkardinad. Lakke paigaldatud gaasipuhurid täidavad ka kõrgete ruumide õhutsirkulatsiooni ülesannet ja vähendavad oluliselt sooja õhu kogunemist lae alla. Gaasipuhureid juhitakse ruumitemperatuuri järgi.

Gaasipuhuritega on lahendatud näiteks suurem osa Laagri-Tänassilma, Loo ja Jüri ümbruse tehno- ja laohoonete küttesüsteemidest.

Gastem Eesti pakub ka võimalust kütta ehitusobjekte ajutiselt paigaldatavate maagaasipuhuritega.

Avatud koldega kiirguris toimub põlemine kiirgurelemendi pinnal, põlemisjäägid jäävad ruumi ning kiirguri pinnatemperatuur on väga kõrge, seetõttu kasutatakse seda tüüpi kiirgureid tavaliselt välitingimustes või väga suure kubatuuri ning korraliku ventilatsiooniga ruumides nt. keevitustöökohtades. Suletud koldega ehk nn torukiirgurid võimaldavad juhtida põlemisjäägid ruumist välja ja kasutada ka põlemisõhuvõtuks toru väljaspoolt ruumi.

Gaasikiirgurite paigaldus tööstus- ja laohoonesse vajab täpset paigutuskava, milles võetakse arvesse nii riiulite kõrgust kui nende asukohti, töökohtade asukohti, ladustatavate kaupade tüüpe ja nende temperatuuritaluvust. Pindade temperatuur võib kiirguri lähedal tõusta liiga kõrgeks ja kahjustada kaupa või selle kvaliteeti (toidukaubad, joogid, seebid, küünlad jne).

Samas on gaasikiirguri kasutamine väga kuluefektiivne lahendus, sest ruumi on võimalik kütta tsoonide kaupa. Gaasikiirgureid kasutatakse väga paljudes metallitöötlusettevõtetes, autoremonditöökodades, vagunidepoodes jne.

Näiteks:

• Maxima logistikahoonet suudetakse peaaegu aastaringselt küttega varustada külmutusagregaatidest eralduva soojusenergiaga, gaasikatlamaja töötab vaid siis, kui välistemperatuur on väga madal või kui külmutusseadmetele teostatakse hooldustöid;

• üks väiksem täispuitmööblit tootev ettevõte kasutab tahkeküttekatelt ja gaasikatelt kombineerituna põranda ja veekalorifeerküttes, sest saavad tootmisjääkidena tekkivate puitklotside põletamisest kuni 70% vajalikust soojusenergiast, gaasikatel lihtsalt tagab, et soovitud temperatuur ja soe vesi oleks alati olemas.

Gasterm Eesti ise kasutab oma töökojas vesipõrandakütet, mille soojusallikateks on päiksekütte, õhk-vesi soojuspumba ja gaasikatla kombinatsioon.